Kuidas Handelsbanken taastas oma kriisijärgse ideaali staatuse

Kui mõnel Euroopa laenuandjal on 2020. aasta seni olnud hea, siis on see Handelsbanken.

Rootsi suuruselt teine ​​pank oli pärast 2008. aasta ja eurotsooni kriisi ettevaatlikuma, järjepidevama ja keskendunud ärimudeli ideaal. Nüüd on see taas moes, sest investorid eelistavad taas lihtsamaid Euroopa laenuandjaid keerulisemate globaalsete ettevõtete asemel.

Berenbergi sõnul on Handelsbanken hinna ja arvestuse järgi kontinendi kõrgeima väärtusega pangaaktsia. Juuni keskpaigaks oli selle aktsiate tootlus 2020. aastal parem kui ühelgi teisel pangaaktsiatel Euroopas, välja arvatud Deutsche Bank ja UBI Banca, millel kummalgi pole erilist põhjust kiidelda.

Võib-olla ei tohiks see üllatusena tulla.

"Meid nähakse rahututel aegadel turvalise varjupaigana," ütleb Lars Höglund, Handelsbankeni investorsuhete juht.

Kuni viimase ajani oli Handelsbankenil siiski omajagu kahtlejaid. Sellel oli raskusi konkurentide kiire digitaliseerumisega sammu pidamisega ja see kannatas lühiajaliste tegevjuhi ametikohtade pärast. 2010. aastate lõpu Põhjamaade rahapesuhirm tõi palju suuremad nõuete täitmise kulud.

Carina Akerström, Handelsbankeni tegevjuht

Kui Carina Akerström 2019. aasta alguses tegevjuhi kohale asus, oli ta Handelsbankeni majandustulemustega nii rahulolematu, et peatas töötajate kasumi jagamise mehhanismi Oktogonen. Eelmisel aastal sulges ta kontorid Baltikumis, Saksamaal ja Aasias, et kulusid kaane all hoida.

Handelsbankeni suhteliselt madal kokkupuude areneva Euroopaga päästis ta varem halvimatest rahapesuskandaalidest. Uus fookus Skandinaavias, Ühendkuningriigis ja Hollandis muudab selle äri nüüd veelgi lihtsamaks ja veelgi vähem riskantsemaks – vähemalt finantskuritegevuse vaatenurgast.

Kontsentratsioon

Panga hiljutine aktsiahinna parem tootlus ei ole kuidagi seotud sellega, et Rootsis puudub range sulgemine. Eksport juhib suure osa Rootsi majandusest, seega seisab riik silmitsi veelgi hullema majanduslangusega kui 2009. aastal.

Pigem näeb Handelsbanken täna teistest parem välja just seetõttu, et see kriis on endiselt kõikjal. Mitmekesistamine loeb vähe. See tõstab esile nende pankade eelised, kes keskenduvad ühes riigis või alampiirkonnas hästi toimimisele, eriti nendele, kes teevad seda, säilitades samal ajal tugeva kapitalipuhvri.

Handelsbankeni kapitali suhtarv on 17.6%, mis on üks Euroopa kõrgeimaid. Võrrelge seda pangaga nagu Santander, mille suhtarv on vaid 11.6%. Täna suudab Santander vähem veenvalt väita, et nii madal suhtarv on õigustatud majandusliku korrelatsiooni puudumisega Hispaania, Ühendkuningriigi ja Brasiilia, selle suurimate turgude vahel.

Eelkõige eelistavad investorid Handelsbankeni majanduslanguse ajal selle maine tõttu madalama riskiga laenuandjana. Krediidikahjumid kasvasid esimeses kvartalis, kuna juhtkond pani Covid-19 võimaliku mõju jaoks kapitali kõrvale, kuid see moodustas siiski vaid 0.08% laenuportfellist, mis on esimese kvartali madalaim provisjon Euroopas.

Seda vaatamata ärikinnisvara laenudele, mis on kurikuulsalt kõikuvad, moodustades ligikaudu kolmandiku Handelsbankeni laenuportfellist. UBS-i analüütiku Johan Ekblomi sõnul on see Euroopa panganduses üks kõrgemaid laenamise tasemeid.

Sellises kriisis peate olema varade kvaliteedi suhtes alandlik. Kui see kriis kestaks kaua, üle suve, siis on olukord teine 

 - Lars Höglund, Handelsbanken

Ühendkuningriigis, mis moodustab Handelsbankeni äritegevusest palju suurema osa kui eelmise kriisi ajal, moodustab selline laenamine peaaegu 60% laenuportfellist.

Samal ajal on pank ka Norras kasvanud kiiremini kui Rootsis, mis võib naftahinna langust silmas pidades halba tõotada.

"Sellise kriisi korral peate varade kvaliteedi suhtes olema alandlik," nõustub Höglund. "Kui see kriis peaks kestma pikka aega, pärast suve, siis on olukord teine."

Sellegipoolest on Handelsbankeni laenuvõtjate ja nende tagatiste kvaliteet hea. Selle keskmine laenusumma suhe Ühendkuningriigis ja Norras on umbes 50%. Pank on pikka aega kaldunud rohkem kontoriplokkidesse kui kaubanduskeskustesse, kaitstes end Interneti-ostlemise tõusu eest.

"Kinnisvaradele laenu andes ei otsi me kinnisvara per se, vaid kindlaid, konservatiivseid ja pikaajalisi kinnisvaraomanikke," ütleb Höglund. "Peame nägema muid rahavoogusid, mitte ainult kinnisvarast, ja otsime kliente, kes suudavad kohaneda nõudluse erinevate osadega."

Madalam risk

Pole kahtlust, et Handelsbankenil on olnud tugev varade kvaliteet. Ta alustas aastat viivislaenude suhtega, mis oli vaid 0.04%, mis on madalam kui ühelgi teisel sama suurusega pangal isegi Skandinaavias.

"See on hea lähtepunkt sellisesse kriisi sattudes," kommenteerib Höglund.

Viimase kahe aastakümne jooksul, märgib Ekblom, on Handelsbankeni keskmine krediidikulu moodustanud vaid 0.06% laenuportfellist. See on Skandinaavia suurima panga Nordea 0.15%.

Erinevus võib osaliselt tuleneda sellest, et Handelsbanken jääb jõukamate laenuvõtjate juurde. Handelsbankeni ajalooliselt madalam risk on aga seotud ka tema ärimudeliga. Nordea on varem olnud näiteks suurem korporatiiv- ja investeerimispank, mis on paratamatult toonud suuremat kokkupuudet sellistes sektorites nagu energeetika ja laevandus.

See nõuab suuremat hüpet, et öelda, et Handelsbankeni krediidikvaliteet on alati madalam, sest see on teistest palju parem samas riigis ja sektoris krediiti valides. Ekblomi sõnul ei erinenud Handelsbankeni krediidikulud Rootsis pärast 2008. aasta kriisi oluliselt Swedbanki hinnast.

Kuid kuna kõigil teistel Euroopa pankadel on nii valus – ja ka teised Põhjamaade pangad, nagu Swedbank, on samuti rahapesuskandaalide hunnikus, siis pole ime, et tootlusnäljas investorid on praegu valmis Handelsbankenile kasu andma.