EKP eelvaade - aeg varaostude vähendamiseks?

Selle nädala EKP koosolekul keskendutakse varade ostmise tempole pandeemiliste hädaolukorra ostmise programmide (PEPP) raames neljandas kvartalis. Pärast mõningate volikogu liikmete, eriti peaökonomisti Philiip Lane'i hämmastavaid kommentaare loodab, et eeloleval koosolekul tehakse teatis ostude vähendamise kohta. Poliitikamäärad jäävad muutumatuks. Lisaks uuendaksid EKP töötajad viimastes majandusprognoosides SKP kasvu ja inflatsiooniprognoose.

PEPP -ostud - kitsendamine pärast surma

Selle nädala ja paari järgmise koosoleku keskmes on PEPP -i ostud neljandas kvartalis ja selle valmimisega tegelemise plaan. Spekulatsioonid on varaostude vähendamise tõttu tihenenud, arvestades mõne komitee liikme hiljutisi kommentaare.

Peaökonomist Philip Lane on hiljuti avanud ukse PEPP -ostude tempo aeglustamiseks. Nagu Lane soovitas, "on see asjade suures plaanis kohalik kohandamine". Ta rõhutas, et "kohandamine" ei ole "puhas kitsenev olukord" ja mitte PEPP -i lõpp, mida ta kirjeldas kui "väga kaugel" ja kõige varem 2022. aasta märtsis. Samuti rõhutas ta, et ostude tempo on pärast aeglustumist endiselt kõrge. Lane rõhutas ka varade ostmise paindlikkust, viidates sellele, et keskpank ostaks vähem, kui eesmärki „soodsate rahastamistingimuste säilitamine” saaks saavutada „väiksemate ostudega”, ja ostaks rohkem, „kui soodsad rahastamistingimused nõuavad rohkem oste”. Usume, et need kommentaarid on alandanud keskpanga latti, et aeglustada PEPP -ostude tempo alates 80 miljardist eurost kuus. Vahepeal kordas asepresident Luis de Guindos hiljuti, et PEPP on seotud pandeemia ja selle majanduslike tagajärgedega. Arvestades hiljutisi positiivseid majandusandmeid, ei ole meil alati hädaabiprogrammi, sest see tähendaks, et me ei oleks pandeemiat ja sellega seotud kulusid selja taha jätnud.

Tuvina on Lane'i kommentaarid olulised ja on lootnud, et EKP võib juba sel kuul teatada PEPP -varade ostmise aeglustamisest. Ometi on Lane ja liikmed, kes on hiljaaegu kommentaare esitanud, avatud kohanduste ajastamisele, teised on aga ettevaatlikud. Komisjonil on tõenäoliselt tuline arutelu ja tegelik väljakuulutamine võib detsembrini edasi lükata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et EKP lõpetab PEPP -i tegevuse ainult siis, kui katkestuste vältimiseks on olemas muud poliitikavahendid. Tõepoolest, poliitikakujundajad on varasematel kohtumistel soovitanud, et varade ostmise programm (APP), mis on 2014. aasta keskel algatatud rahapoliitika laiendav vahend, võtaks PEPPi valmimisel suurema rolli.

Majandusprognooside ajakohastamine

Euroala majandus kasvas 2Q2 +21% q/q pärast seda, kui QQ oli -0.3% ja QQ1 -ndal -21%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas SKP aastaga +0.6%, olles esimeses kvartalis -4%. Teise kvartali jõulist taastumist ajendas pandeemiaga seotud piirangute leevendamine. See aitas ka tööturul kaasa tööhõive tõusule +20% q/q ja +13.6% aastasse, võrreldes esimese kvartali sama langusega -1.3% ja -0.5%.

Inflatsiooni korral kiirenes peamiseks tarbijahinnaindeksiks juulis +2.2%, võrreldes eelmise kuu +1.9% -ga. Eurostat prognoosib, et augusti lugemine oleks tõstnud +3%. Põhiline tarbijahinnaindeks mõõdeti teist kuud järjest kuni juulis +0.7%. Hinnanguliselt tõusis see augustis aga tugevalt +1.6% -ni. Inflatsiooniootused on püsinud kindlad. 5 aasta ja 5 aasta vaheline inflatsioonimäär on pärast mai tipphetke korrigeerimist taas tõusuteel. Vahepeal oleks euro nõrkus viimastel kuudel pidanud kuidagi hinnataset toetama. Erinevad majandusnäitajad on näidanud kolmanda kvartali jätkuvat paranemist. IHS Markit komposiit-PMI leevendus augustis veidi, 59-ni, juulis 15-aastaselt 60.2-lt. Teenuste PMI langes kergelt 59 -ni ka juulist 59.8.
Sellegipoolest on näidud viimase kümnendi kiireimate kasvumäärade seas piirkonnas. Vahepeal langes tootmise PMI -1.4 punkti, kuue kuu madalaimale tasemele 6 augustis. Lisatud aruandes tunnistati piirkonna tegevuse „tugevat” kasvu, mis jätkuvalt „osutas toodangu ja nõudluse kiirele laienemisele”. Märkides, et „lõdvemate sulgemispiirangute eelised on alates 61.4. aasta keskpaigast juulis ja augustis soodustanud kahte parimat laienemist”, hoiatas aruanne ka, et see kasvumoment on „hääbumas”. Eraldi langes töötuse määr juulis 2006% -le, võrreldes kuu aja taguse 7.6% -ga.

Sellel taustal eeldame, et keskpank ajakohastab oma SKP kasvu ja inflatsiooni prognoose selleks aastaks ja 2022. aastaks, samas kui 2023. aasta prognoos peaks pandeemiaga seotud ebakindluse tingimustes suures osas muutumatuks jääma.